Kortermaja renoveerimine ja kogu selle protsessi alustamine on üldjuhul igale ühistule paras väljakutse ja mahukas ettevõtmine. See võib kesta isegi aastaid. Teisalt on see protsess vajalik, et kortermajas energiakulud langeksid, paraneks elukvaliteet ja tõuseks ka kinnisvara väärtus. Millest ühte kortermaja renoveerimisprotsessi alustada, et renoveerimistööd saaksid tehtud korralikult ja kvaliteetselt?
Esimesed sammud
Kortermaja renoveerimine on pigem nagu maraton, mitte spurt. Seetõttu tuleb renoveerimisprotsessi juures läbi kaaluda ja rääkida kõik sammud alates majaelanike kaasamisest kuni ehitusjärelvalveni.
Esimeseks sammuks on kortermaja hetkeseisust ülevaate saamine ning selleks tuleks tellida energiaaudit. Audit on lähtedokument, mis on aluseks kogu renoveerimisprotsessile. Sõltuvalt sellest, milline ettevõte auditit läbi viib, sisaldab energiaaudit kütte-, torustiku-, ventilatsiooni- ja elektrivarustuse kirjeldust, niiskuse ja temperatuuri mõõtmist ja hoone energiabilansi koostamist. Audit annab ka soovitused, mis järjekorras renoveerimistöid teostada. Energiaaudit võib esmapilgul tunduda suure kulutusena, kuid see on vajalik. See tuleb kindlasti tellida oma ala eksperdilt, sest nagu öeldud, auditi näol on tegemist teekaardiga, kuidas maja renoveerimise juures edasi minna.
Kortermaja renoveerimine nõuab elanike nõusolekut
Kui energiaaudit on valmis saanud, siis on ühistu juhatusel olemas hea ülevaade tehtavatest töödest ning umbkaudsest eelarvest. Enne renoveerimistöödega alustamist tuleb läbi viia veel üks oluline etapp. Kuna kortermaja renoveerimine toob endaga kaasa suured rahalised väljaminekud ning enamikel juhtudel rahaliste kohustuste võtmise laenu näol, siis on tööde alustamiseks vaja ühistu üldkoosoleku otsust.
Üldkoosoleku kutsub kokku ühistu juhatus ja seadusele kohaselt tuleb kokkukutsumisest ette teatada vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Seda juhul, kui põhikirjas pole ette nähtud pikemat tähtaega. Arvestage, et tähtaega hakatakse arvestama kutse saatmisele järgmisest päevast. Üldkoosoleku teade tuleb edastada nii, et see oleks teada kõigile korteriomanikele.
Kortermaja renoveerimine vajab rahastust
Kui ühistu üldkoosolek on andnud nõusoleku tööde teostamiseks, tuleb hakata uurima pankadest, millised võimalused renoveerimistööde rahastamiseks. Renoveerimistöid on võimalik rahastada mitmest allikast, lisaks pangalaenule ka KredExi renoveerimislaenu või KredExi korterelamu rekonstrueerimistoetuse toel. KredExi rekonstrueerimistoetus on mõeldud eelkõige ühistutele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult.
Renoveerimislaenule lisaks pakub KredEx ühistutele korterelamulaenu laenukäendust, mis sobib korteriühistule, kes soovib võtta pangalaenu, kuid kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks. Selle põhjus võib olla näiteks võlgnike suur osakaal, korterelamu asukoht piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal või on investeering ruutmeetri kohta märkimisväärselt suurem kui tavaliselt. Käendust tuleb taotleda panga kaudu.
Tööde järjekord renoveerimisel
Kortermaja renoveerimine nõuab teatud sorti tööde järjekorda. See võiks alata rõdude ja rõduelementidest, et tagada elanike turvalisus. Seejärel tasub renoveerida varikatused, mis on samuti oma aja ära elanud.
Seejärel algab kõige suurem töö ehk vundamendi ja fassaadi renoveerimine. Paneel- või telliskivifassaadi taga on tavaliselt soojustusmaterjal ja selle taga omakorda maja kandesein, mis tuleb enne fassaadile lisasoojustuse kandmist üle kontrollida – peab veenduma, et kandeseina ja fassaadi vahelised kinnitused on ikka veel tugevad. Fassaadi renoveerimise variante on mitmeid. Lisaks fassaadi uuendamisele objektil kohapeal, kasutatakse tänapäeval ka tehases eelvalmistatud fassaadielemente, millega saab kerge vaevaga maja fassaadi uuendada ja mis kiirendab oluliselt ka tööprotsesse.
Üks hoone olulisemaid osasid on katus. Kui katusel on kehv isolatsioon on soojakadu seal väga suur. Seetõttu tuleb lisaks vundamendile ja fassaadile korralikult renoveerida ka katus.
Soojustamise puhul peab meeles pidama ühte olulist detaili. Kunagi nõukoguse ajal ehitatud hooned projekteeriti kõik nii, et värske õhk pääses sisse aknapragude vahelt. Kuid nüüd, PVC akende paigaldamisel, tuleb luua ka uued õhutusvõimalused, et õhuvahetus ei jääks liiga väheseks. Minimaalne õhuvahetus halvendab sisekliimat ja soodustab hallituse teket. Kõige rohkem probleeme võib tekkida just ülemistel korrustel.
Kõige viimaseks tööks jääb küttesüsteemide seadistamine või nende renoveerimine. Kui võimalik, tuleks ühetorusüsteem vahetada kahetoru- ehk reguleeritava süsteemi vastu. See võimaldab lihtsasti kasutada termostaate, mis aitab vähendada ülekütmist ja kokku hoida ka kütte pealt. See võiks motiveerida majaelanikke energiat säästma.
Minu Ehitaja OÜ tegeleb majade ehitamise ja renoveerimisega. Teostame üldremonti nii sise- kui välitingimustes, siseviimistlust ning katuse- ja fassaaditöid. Samuti pakume võtmed-kätte-lahendust, pakkudes kõiki ehituse teenuseid, alates vundamendist kuni siseviimistluseni.