Enamik Eesti kortermajadest on ehitatud aastatel 1960-1990. Need hooned on enamasti amortiseerunud ning väikeste probleemidega ega vasta enam tänapäevastele nõuetele. Seda nii soojapidavuse kui ka sisekliima osas. Selliste paneelmajade soojapidavus võib olla isegi kuni 5 korda madalam kui seda näevad ette tänapäevased nõuded. Selleks, et seda olukorda parandada, on oluline nendes hoonetes tagada energiatõhusus ja korralik sisekliima.
Kortermaja soojuskaod
Kortermajade soojustamine võimaldab vähendada soojuskadu. Peamiselt kaotavad paneelmajad soojust väliseinte, katuse, väliuste, akende ja keldripõrandate kaudu. Lisaks sellele väljub suur hulk soojust ventilatsioonisüsteemi kaudu. Samuti kaotavad hooned soojust soojaveetrasside kaudu kanalisatsiooni lastava veega. Selleks, et seda kõike parandada, on olemas mitmeid tõhusaid meetodeid.
Alustuseks tuleks veenduda, et soojus saab toas vabalt ringi liikuda ega jää küttekehade vahetusse lähedusse. Ligi 30% soojusest väljub korteritest akende ja uste kaudu. Seda protsenti saab vähendada näiteks korteri aknaid tihendades ning tasub üle kontrollida ka olemasolevad tihendid veendumaks, et need ei ole kulunud. Veel üks efektiivne viis soojuse säilitamiseks on kahe- või kolmekordsete klaasidega aknad. Samuti on välisseinte lisa- ja katuselagede soojustamine abiks soojuskao vähendamisele.
Kortermaja soojustamine ja ettevalmistused
Enne, kui hakata soojustamist planeerima, tuleks jahedamal ajal ehk kütteperioodil köetud hoone termokaameraga üles pildistada. See aitab välja selgitada suurimad soojuskao kohad. Tuginedes nendele mõõtmistulemustele on võimalik koostada toimiv soojustusplaan.
Soojuskao vähendamise meetmeid valides tasub arvesse võtta asju nagu maksumus, mugavus, teostatavus ja tasuvusaeg. Kortermaja soojustamine hõlmab endas kallimaid töid nagu välisseinte, katuse, trepikoja ja keldrikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemide tasakaalustamine, torude soojustamine ning olemasoleva mitteautomaatse soojussõlme asendamine täisautomaatsega.
Mida arvestada soojustuse paigaldamisel?
Selleks, et kortermaja soojustamine õnnestuks hästi, tuleks üle vaadata järgmised asjaolud:
- niiskele seinale ei tohi soojustust paigaldada – eriti tasub seda silmas pidada polüstüreensoojustuse puhul, kuna see ei lase hingata ja võib tekitada hallitust, samuti peab soojustus ise olema kuiv;
- kolmekihiliste seinte puhul võib kandeseina ja fassaadi vaheline side olla purunenud või nõrgenenud, mistõttu ei pruugi fassaad lisasoojustuse raskust välja kannatada;
- fassaadi siledaks krohvimisel peab laskma krohvil, enne soojustuse paigaldamist, ära kuivada;
- lisaks soojustusmaterjaliga fassaadi kõveruste sirgeksajamisel, tuleks vältida õhtuvahesid, kust välisõhk läbi saab käia, vastasel juhul võib soojustus nõrgaks jääda.
Kindlasti ei tohiks ära jätta tuuletõket ega seda valesti paigaldada. Ära ei tasu jätta ka tuuletõkke ja fassaadi vahelist tuulutusvahet, mis on mõeldud selleks, et liigne veeaur seinakonstruktsioonist välja saaks.
Paneelmajade soojustamise puhul on kindlasti vaja hoonele teha ehitustehniline ülevaatus ja energiaaudit. Suurte paneelmajade välisseinapaneelid liitekohad on otsesed külmasillad, mis tuleks eemaldada. Spetsialistid rõhutavad, et energiatõhususe seisukohalt peaks soojustuse paksus olema 15-20cm. Hoone soojustamise käigus ei tohiks unustada ka rõdusid.
Kortermaja soojustamine – erinevad materjalid
Soojustusmaterjale on saadaval väga mitmeid, mistõttu ei pruugi nende hulgast parima välja valimine olla just kõige lihtsam ülesanne. Järgnevalt on välja toodud levinuimad soojustusmaterjalid ning nende omadused.
- Vahtpolüstüreen ehk EPS – see on suletud pooridega jäik vaht. Tavaliselt on vahtpolüstüreen valget värvi. Tegemist on ühe populaarseima kasutatava plastiga. See soojustusmaterjal ei ole küll täielikult veekindel ega aurukindel, aga see-eest võtab selle lagunemine aega sadu aastaid.
- XPS ehk ekstrudeeritud vahtpolüstürool – see on suletud pooridega vaht. Ekstrudeeritud vahtpolüstürool on veidi tihedam ja seega ka tugevam kui vahtpolüstüreen. XPS sobib kasutamiseks niiskemas keskkonnas.
- PIR ehk polüotsüanuraat – see on ehituses kasutatavatest soojustusmaterjalidest üks tõhusamaid. PIR on termoreaktiivne plast, mida kasutatakse jäiga soojusisolatsioonina ja on oma keemiliste omaduste poolest sarnane PUR-vahuga.
- Kivivill – see koosneb peenikestest põimunud kiudude massist, mille saamiseks töödeldakse kivimeid kõrgel temperatuuril. Kiudude läbimõõt on umbes 2-6 mikromeetrit.
- Klaasvill – see on tehtud klaaskiududest, millel on sideaine abil loodud villaga sarnane tekstuur. Klaasvill on kivivillast pisut suurema soojapidavusega. Samas märgub klaasvill kivivillast kergemini.
- Vahtklaasi – seda tehakse taaskasutatud klaasist või näiteks liivast. Selle materjali poorid on suletud ning õhutaskuid täidab 99% ulatuses CO2. Vahtklaas on kauakestev, tugev, ökoloogiline ja lihtsasti töödeldav.
- Tselluvill – see on tehtud kasutatud ajalehtedest. Kuna see on toodetud looduslikust materjalist, sobib see majade soojustamiseks, kus viibib allergikuid.
- PUR-vaht ehk polüuretaanvaht – see on kiiresti paigaldatav ja seda saab kasutada kõikidel pindadel. PUR-vahuga on võimalik isolatsioonikihi paigaldus ilma jätkukohtade, lõhede ja paigaldusvigadeta. Tänu sellele on tulemuseks õhutihe kõrge kvaliteediga isolatsioonikiht.
Kuna vale ja oskamatu kortermaja soojustamine võib ette tulla ka tänapäeval, on oluline leida endale asjatundlik koostööpartner. Minu Ehitaja OÜ tegeleb majade ehitamise ja renoveerimisega. Teostame üldremonti nii sise- kui välitingimustes, siseviimistlust ning katuse- ja fassaaditöid. Samuti pakume võtmed-kätte-lahendust, pakkudes kõiki ehituse teenuseid, alates vundamendist kuni siseviimistluseni.