Maja remonditööd nõuavad kindlat loogilist järjekorda. Tuleb läbi mõelda, millest alustada ning kuidas erinevad etapid võiks kulgeda. Korraliku plaani ja projekti tegemine annab hea ülevaate, kui palju kulub raha ja aega. Kui see protsess jääb vajaka, on tulemuseks läbimõtlemata remonditööd ning esineda võib palju vigu, mida oleks saanud planeerimisega vältida. Vaatame põgusalt üle järjekorra, kuidas remonditööd võiks kulgeda.
Remonditööd algavad hoone seisukorra hindamisest
Kõige kasulikum on lasta hoone üle vaadata spetsialistil juba enne hoone ostmist. Nii saab teada, milliseid töid on vaja hakata teostama ning võimalik, et esmapilgul korras tunduv maja vajab hoopis väga põhjalikku remonditööd. Samuti tasub spetsialistil lasta hinnata, kas hoones tuleks teha putukatõrjet või vajumisest ja niiskusest tingitud renoveerimist. Lisaks, kui on plaanis maja suuremaks ehitada, tuleks lasta spetsialistil maja ära mõõta. Seejärel saab joonestada täpse plaani ja arvutada välja materjali kulu.
Uuri, milliseid lubasid on vaja
Mõnede ehitustööde tarvis on eelnevalt vaja taotleda luba. Näiteks maja planeeringu muutmisel või juurdeehituse planeerimisel. Vältimaks hilisemaid lahkhelisid ametivõimudega, tasub endale asjad eelnevalt selgeks teha.
Veendu, et hoone struktuur on korras
Kui plaan on paigas ja erinevad load olemas, tuleks enne ehitustööde algust teha kindlaks, et hoone vundament ja karkass on kindel, korralik ja stabiilne. Vastasel korral võib juhtuda nii, et pooled remonditööd on teostatud, kui selgub, et hoone vundament on halvas seisukorras ja kõike tuleb otsast alustada. Sellega kaasnevad aga liigsed rahalised kulutused.
Lammutustööd
Lammutustöid tehes peab kindlasti organiseerima vana materjali äraveo. Taaskasutatav materjal tasub vastavasse kohta müüa või viia utiliseerimiskeskusesse. Mõned jäätmed ei ole keskkonnasõbralikud ja seetõttu tuleb nende ära viimise eest maksta rohkem. Utiliseerimine ei ole odav ning kindlasti tasub hinnad järgi uurida.
Niiskuse likvideerimine
Iga maja, mis on kuude kaupa seisnud, hakkab lõpuks halvenema. Piisab sellest, et katus või aknad on katkised ja niiskus pääseb majja. Kui niiskus on majas, halveneb maja seisukord kiirelt. Samuti on niiske keskkond soodne ka kahjurite tekkeks. Mõned putukaliigid kahjustavad ka materjale, millest maja ehitatud on. Eriti armastavad kahjurid puitmaterjale. Seega tuleks niiskuskahjustused kindlasti likvideerida.
Kui majas on märke niiskusest, oleks hea tellida vähemalt kahe eksperdi arvamus, veendumaks probleemi tõsiduses ja leidmaks kõige mõistlikuma lahenduse. Niiskusest annavad märku hüdroskoopsed (vett endasse tõmbavad) soolad. Tihti aitab hoopis maja ümbrusest vee eemale juhtimine, mistõttu tuleks üle vaadata äravoolud. Nii paraneb ventilatsioon ja niiskus hakkab kaduma. Sisetingimustes on lahenduseks ventilatsiooni parendamine. Samuti tuleks üle vaadata maja uksed, aknad ja katus.
Hoonele juurdepääs
Kui on plaan ette võtta suuremad ehitustööd, tuleks läbi mõelda, kuidas kõik vajalikud autod objektile ligi pääsevad. Mõnesid ehitusmaterjale on samuti vaja tuua suure autoga, mistõttu on etteplaneerimine mõistlik.
Ohutus ja veerennid
Enne väliseid ehitustöid peaks kindlasti enne vastavad ettevalmistustööd ära tegema. Näiteks tuleks hoone tühjad akna- ja ukseavad katta kiledega. Katusel olles tuleks kontrollida, kas korstnad on korras ega ole lagunemisohtlikud. Kui fassaadi- ja katusetööd on tehtud, tuleks enne tellingute eemaldamist üle vaadata vee- ja katuserennid. On oluline, et need oleksid puhtad ja vesi saaks ära voolata.
Remonditööd majas sees
Kui hoone on väljast valmis, on aeg keskenduda sisetöödele. Need saavad alata kohe, kui katus on tehtud. Esimesena võib ehitada karkassvaheseinad, põranda- ja laetalad, ukseavad, aknalauad ja -avad. Esmaste sisetööde käigus on hea enne krohvimistöid paika panna trepp. Samuti peaks ära tegema kõiksugused toru- ja juhtmestikutööd. Mõistlik on paika panna ka kõiksugused muud atribuudid, mis vajavad elektri- või toruühendust. Peale esmaste sise- ja krohvimistööde valmimist tuleks jätta maja mõneks ajaks kuivama. Sõltuvalt aastaajast võtab see kaks kuni kuus nädalat. Mida pikemalt saavad materjalid ja ruumid kuivada, seda väiksem on risk, et võib esineda niiskuskahjustusi, eriti puitpõrandatega.
Minu Ehitaja OÜ tegeleb majade ehitamise ja renoveerimisega. Teostame üldremonti nii sise- kui välitingimustes, siseviimistlust ning katuse- ja fassaaditöid. Samuti pakume võtmed-kätte-lahendust, pakkudes kõiki ehituse teenuseid, alates vundamendist kuni siseviimistluseni.