Esimene asi, millele ehitist nähes tähelepanu pööratakse, on maja fassaad. See on ehitise lahutamatu osa, hoides hoone sisekliimat ning pakkudes samal ajal kaitset välitingimuste eest. Valitud fassaadimaterjal on oluline seetõttu, et sellega saab muuta ka keskpärasema hoone stiilsemaks. Kasutuses on väga palju fassaadisüsteeme ja materjale, millest igal ühel on oma esteetika, plussid ja miinused ning hind. Räägime lähemalt, mida fassaadimaterjali valimisel jälgida ning toome välja mõned levinumad materjalid.
Fassaadimaterjal – millele mõelda?
Fassaadimaterjali valikul on kindlasti tähtis ka majaomaniku maitse ning ümbritsevate teiste hoonete välimus, sest üldiselt üritatakse hoida naabruskonnas välisviimistluste osas ühtlast värvigammat. Siiski tasub mõelda materjali valik korralikult läbi ning eelistada mõnda hooldusvaba lahendust, sest fassaadi hooldamine iga mõne aasta tagant on tüütu ja aeganõudev. Seega võiksid eramajade omanikult julgemalt vaadata kortermajade ning ärihoonete puhul kasutatavate materjalide poole, milleks on kiviplaadid, tsementkiudplaadid, tellis, valtsplekk ning erinevad isepuhastuvad materjalid.
Üldiselt võiks maja välisilme kesta kaunina kuni 15 aastat. Selleks aga peab olema kasutusel õige fassaadimaterjal ning töömetoodika. Ainult kvaliteetse materjali kasutamine tagab, et fassaad jääb ilus ega tekita tulevikus muresid. Nagu mainitud, fassaadimaterjal võib olla täiustatud ka isepuhastusvõimega. See tähendab, et seda ei pea eraldi pesema. Pigem on tark panustada alguses veidi rohkem ning saada kauakestev lahendus.
Fassaadimaterjal – millised on valikud?
Puitvooder fassaad
Puitvooder on enim hooldust vajav fassaadimaterjal. Näiteks ei pea puit vastu mehaanilistele vigastustele ning on tuleohtlik. Samuti on puitvooder vastuvõtlik erinevatele keskkonnamõjudele – värv ja ka puit ise hakkavad mõranema ning veekindlus puudub. Samas on seda kõige lihtsam paigaldada ning väljanägemise poolest on ta ilus ja looduslik materjal. Hooldustöödega peaks arvestama iga 10-12 aasta tagant. Kui puitfassaadi hooldustöid korralikult teostada, võib selle eluiga järjest pikeneda ning vahetuseks vajadust ei teki terve maja eluea jooksu. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.
Krohvitud fassaad
Krohvimaterjali valikul on oluline nende koostis. Kõige enam hüdrofoobsus ehk et ei oleks märguv ning difusioon ehk veeauru läbilaskevõime. Välikrohv peab läbi laskma veeauru, kuid samas olema fassaadimaterjalina vett ja mustust hülgav. Samuti peaks krohv olema meelepärase mustri ning värvusega. Just pealmine kiht annab fassaadile vastupidavuse ning välimuse. Krohvitud pinnad kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba umbes 6-7 aasta pärast, kuna kipuvad määrduma ning nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod. Need vajavad puhastamist, üle värvimist või parandamist.
Kivifassaadid
Kivi on väga kergesti hooldatav ja ülimalt vastupidav fassaadimaterjal. Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel pindasid natuke puhastada. Kivist fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüri rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus. Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja korralikku müüri ladumist, sest võimalikud praod müüris tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Samuti võivad parandustööd rikkuda fassaadi üldise ilme, kuna kivid on erinevatest partiidest ning ei ole enam sama tooniga.
Metallist fassaad
Metallist fassaadid on viimistlusmaterjalid nagu alumiinium, terasplekk, vaskplaadid, terasest fassaadivõrgud, venitatud fassaadivõrgud jne. Tegemist on vastupidavate materjalidega, mis kestavad aastakümneid ja vajavad vähest hooldust ka välitingimustes. Metallide, nagu näiteks vask või messing, omapära peitub selles, et ajas muudavad need oma värvi. Fassaadidele kinnitatakse enamasti õhukesi paane ehk ribasid, mida on kerge töödelda ning perforeerida vastavalt oma soovile. Metallist fassaadikatete nõrkuseks võib olla tema pehmus. Enamasti kinnitatakse fassaadidele õhemaid paane, mis aga muudab materjali vastuvõtlikumaks löökidele ja muljumistele.
Komposiit materjalist fassaad
Komposiit on üldnimetus materjalile, kus on mitu erinevat toorainet omavahel kokku surutud. Tulemuseks on saadud tugevam ja vastupidavam fassaadimaterjal, mille pindmisi kihte on võimalik erinevate dekooridega viimistleda. Välifassaadideks mõeldud komposiitplaate valmistatakse enamasti PVC-st ja erinevatest kiudainetest – fiiber, tsement jne. Komposiit on oma olemuselt üks vastupidavamaid võimalusi fassaadide kujundamisel. Nii dekoori kui ka pinna struktuuri valik on väga lai. Omadustelt on tegu tulekindla ja ilmastikule vastupidava materjaliga. Siinkohal peab ära mainima, et paljud tootjad annavad oma plaatidele mitmekümne aastaseid garantiisid, mis kinnitab selle materjali vastupidavust.
Minu Ehitaja OÜ tegeleb majade ehitamise ja renoveerimisega. Teostame üldremonti nii sise- kui välitingimustes, siseviimistlust ning katuse- ja fassaaditöid. Samuti pakume võtmed-kätte-lahendust, pakkudes kõiki ehituse teenuseid, alates vundamendist kuni siseviimistluseni.