Ühistu renoveerimislaen – kuidas mõjutab see elanikke?
Vanemad korterelamud vajavad sageli suuri investeeringuid maja üldise seisukorra parandamiseks ja eluea pikendamiseks. Kui ühistu on otsustanud põhjaliku remondi ette võtta, on järgmiseks oluliseks sammuks rahaliste vahendite leidmine. Selleks võib olla näiteks pangalaen. Renoveerimislaen väljastatakse panga positiivse otsusena taotlevale korteriühistule. Laenu taotlemisel hinnatakse korteriühistu maksevõimet, sealhulgas laekuvaid arveid, kogutava remondifondi makse suurust 1 m2 kohta, […]
Trepikoja remont – kuidas oleks mõistlik teha?
Kui kortermaja trepikoda näeb välja väsinud – määrdunud seinad, erinevad vanad juhtmed vedelemas, uste ja akende värv koorumas, siis tasub üldise ilme parendamiseks ning kinnisvara väärtuse tõstmiseks võtta ette trepikoja remont. Vaatame lähemalt, milline on kõige mõistlikum viis selle tegemiseks. Seinte olukord Tihtipeale on korrusmajade trepikodade seinapind krobeline ning pika aja jooksul on sinna tekkinud […]
Kortermaja katuse renoveerimine
Katuse eluiga, sõltuvalt materjalist, paigaldusest, asukohast ja hooldusest, jääb 10-40 aasta vahele. Kui katuse omadused on hakanud halvenema, on aeg katuse vahetamiseks või renoveerimiseks. Kortermaja katuse renoveerimine või vahetamine tuleb ette võtta, kui katuse parandustööde sagedus muutub väga tihedaks ning remondiks kuluvad summad lähevad järjest suuremaks. Katuse enneaegset vananemist võivad põhjustada paigaldamisel tehtud vead, ebakvaliteetsete […]
Kortermaja renoveerimine – milline on protsess?
Kortermaja renoveerimine ja kogu selle protsessi alustamine on üldjuhul igale ühistule paras väljakutse ja mahukas ettevõtmine. See võib kesta isegi aastaid. Teisalt on see protsess vajalik, et kortermajas energiakulud langeksid, paraneks elukvaliteet ja tõuseks ka kinnisvara väärtus. Millest ühte kortermaja renoveerimisprotsessi alustada, et renoveerimistööd saaksid tehtud korralikult ja kvaliteetselt? Esimesed sammud Kortermaja renoveerimine on pigem […]
Kortermaja soojustamine
Enamik Eesti kortermajadest on ehitatud aastatel 1960-1990. Need hooned on enamasti amortiseerunud ning väikeste probleemidega ega vasta enam tänapäevastele nõuetele. Seda nii soojapidavuse kui ka sisekliima osas. Selliste paneelmajade soojapidavus võib olla isegi kuni 5 korda madalam kui seda näevad ette tänapäevased nõuded. Selleks, et seda olukorda parandada, on oluline nendes hoonetes tagada energiatõhusus ja […]