Kortermajade renoveerimine

Kortermaja renoveerimine on aeganõudev, mahukas ja kulukas töö, mis nõuab, nagu ka teised ehitusprojektid, põhjalikku planeerimist. Erinevalt teistest projektidest, algab kortermajade renoveerimine korteriomanike ja ühistu otsusest renoveerimistöid teha ning kaasata finantseeringuid. Sellele järgneb projekteerimisprotsess, mis aitab protsessi valutult läbi viia. Räägime põgusalt, mida kortermajade renoveerimine endaga kaasa toob, kuidas protsessi läbi viia ning millest alustada.

Kortermajade renoveerimine ja soojustamine

Kortermaja renoveerimine, nõuab erinevate etappide ja tööde järjekorra läbi mõtlemist. See on oluline, et saavutada võimalikult korralik ja kvaliteetne töö. Tänu sellele tõuseb nii kinnisvara väärtus kui ka elukvaliteet. Eestis on vanade kortermajade puhul nõrkadeks kohtadeks vananenud tehnosüsteemid ning kehv soojapidavus. Kortermaja soojustamine aitab suuresti kokku hoida küttekulude arvelt. Õige soojustamise tulemusena võivad küttearved väheneda kuni 50% võrra. Seetõttu on kortermaja soojustamine ka üks peamisi põhjuseid, miks renoveerimine ette võetakse.

Kortermaja renoveerimine – tehtavad tööd

Kortermaja renoveerimine nõuab töödele teatud järjekorda. Esmalt ikkagi energiaaudit, projekt ja finantseerimine. Tööde osas võiks alustada renoveerimist elanike turvalisuse mõttes rõdudest ja varikatustest. Seejärel oleks tark võtta ette suuremad osad nagu vundament, fassaad ning kortermaja katuse renoveerimine. Sinna juurde käivad ka soojustamistööd ning küttesüsteemide renoveerimine. Viimaseks on mõistlik võtta ette trepikoja remont, mis aitab parandada ka majasisest ilmet.

Kuidas finantseerida kortermaja renoveerimist??

Renoveerimislaen väljastatakse panga positiivse otsusena taotlevale korteriühistule. Laenu taotlemisel hinnatakse korteriühistu maksevõimet, sealhulgas laekuvad arved, kogutav remondifondi makse suurus 1 m2 kohta, majanduskava, majandusaasta aruanne jne. Lisaks võib mõjutada iga kortermaja elaniku igakuiste arvete tasumine kogu laenuanalüüsi ning ka kogu ühistu igakuist laenumakse suurust. Kui ühistul on toimiv remondifond, saab sellesse kogutud vahendeid kasutada remonditööde omafinantseeringuna.